DigiKiirendi arenguprogramm
DigiKiirendi on arenguprogramm kogu kooli meeskonnale, mille eesmärk oli julgustada ja ergutada digitehnoloogia kasutamist õppetöös. Programm arendab õpetajate digipädevust ning aitab juurutada uut õpikäsitlust ja -meetodeid õppetöösse. Arenguprogrammi eestvedaja on olnud HITSA.
Pooleaastase programmi vältel said õpetajad õppida kas põhi- või rätsepakoolitusel, mida toetas koolile määratud haridustehnoloogiline nõustaja. Põhikoolitusel said õpetajad ülevaate digitehnoloogia rakendamiseks vajalikest põhioskustest ja -teadmistest. Rätsepakoolitusel oli fookuses teemad, mis on koostatud konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes.
Kooli juhtkonnale toimus koolitus, kus käsitleti digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpiti enda ja teiste koolide kogemustest ning koostati arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digpädevuse toetamiseks.
DigiKiirendi programmi sihtrühmaks oli kõik Eesti üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, kus vajati abi ja suuniseid digiõppe ja digitehnoloogia rakendamisel. Igast programmi valitud õppeasutusest osales võimalusel kogu õppe- ja kasvatustööga tegelev personal koos juhtkonnaga, et tagada võimalikult suur mõju kooli arengule.
Digipraktika ja -taristu küsimustikud
Digipraktika küsimustik
Kõik programmis osalejad täitsid enne ja pärast programmi läbimist ära individuaalsed digipraktika küsimustikud, et koguda infot õpetajate igapäevase praktika kohta digitehnoloogiate kasutamisel ning hinnata muutusi.
Digitaristu küsimustik
Lisaks täitsid programmis osalevad koolid digitaristu küsimustiku, mille eesmärk oli koguda infot kooli digitaristu hetkeolukorra kohta. Küsitluste tulemused olid sisendiks koolituste ja nõustamise ettevalmistamisel andes ülevaate kooli võimalustest (digivaldkonna meeskond, taristu hetkeolukord jmt).
Digikiirendi koolitused
Põhikoolituse maht oli 32 akadeemilist tundi (sh 20 kontakttundi). Koolituse eesmärgiks oli suurendada õpetajate valmisolekut, sh enesekindlust õpilaste digipädevuse arendamisel. Koolitusel keskendutakse läbivalt viiele õppija digipädevuse valdkonnale, milleks olid:
info- ja andmekirjaoskus,
suhtlus ja koostöö digikeskkonnas,
digisisu loomine,
digiturvalisus
probleemilahendus.
Koolituse ülesehitus lähtus õpetaja igapäevasest tööst. Koolitusel läbiti nii tunni ettevalmistamise kui läbiviimise etapid, põimides neisse digiteemad, mida õpetajal on võimalik oma tundides õpilaste digipädevuse tõstmiseks kasutada. Koolituse käigus lõimis õpetaja enda poolt kaasa võetud tunnikavadesse koolituse käigus õpitavad digilahendused ning rakendas kontaktkohtumiste vahelisel perioodil oma tunnikavasid kohe ka igapäevatöös.
Rätsepakoolituse maht oli 30 akadeemilist tundi (sh 20 kontakttundi). Koolituse eesmärk oli süvendada igapäevaselt digiõpet rakendava õpetaja pädevust õpilaste digitehnoloogia kasutama suunamisel. Täpne koolituskava ja teemad pandi kokku koos kooli esindajatega. Kava loomisel lähtuti iga kooli õpetajate vajadustest ja kogemusest, võttes arvesse õpetajate digipraktika küsitluse ja individuaalse nõustamise tulemusi ning konkreetse kooli võimalusi.
Juhtide koolitus
Juhtide koolituse maht oli 39 akadeemilist tundi (sh 20 kontakttundi). Koolituse eesmärk oli toetada muutuste juhtimist koolis. Koolituse keskmes olid kooli digiarengu muutuste ettevalmistamine ja juhtimine ning digitehnoloogia-alase projekti elluviimine, mida toetasid selliste võtmeteemade käsitlused nagu õppijate digipädevus kooli õppekavas, õpetajate digipädevuse arendamine ning digitaristu ja digiturvalisuse vajadused, strateegiline planeerimine koolis.
Digikiirendi haridustehnoloogiline nõustamine
Haridustehnoloogilise nõustamise eesmärk oli toetada õpetajaid ja juhtkonda koolitustel õpitu rakendamiseks igapäevases õppetöös, arendusprojekti elluviimisel ja haridustehnoloogi ametikoha loomiseks ja/või juurutamiseks koolis kohapeal. Nõustamise maht oli 35, 50 või 80 akadeemilist tundi sõltuvalt programmis osalevast õppe- ja kasvatustööga seotud personali arvust.
Digikiirendi nõustajad ja koolitajad
Haridustehnoloogiliste nõustajate eesmärk oli aidata programmis osalevatel õpetajatel näha ja kasutada võimalusi, mida pakkus digitehnoloogia. Nõustajad andsid konkreetseid digitehnoloogia rakendamise suunised erinevate õpetamissituatsioonide jaoks.
Nõustajate tööülesanded:
Nõustatava kooli digipraktika küsitluse tulemuste analüüs ja kooli meeskonna esmanõustamine.
Koolitusgruppide moodustamine ning nõustamis- ja koolituskava koostamine.
Õpetajate, kooli (potentsiaalse) haridustehnoloogi ja juhtkonna nõustamine.
Järelnõustamine kooli arengu ja arendusprojekti toetamiseks ja tagasisidestamiseks.
Põhi- ja rätsepakoolituse koolitajate eesmärk oli suurendada õpetajate valmisolekut, sh enesekindlust kui ka süsteemsust õpilaste digipädevuse arendamisel.
Koolitajate tööülesanded:
Koolitustel osalejate arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine koostöös haridustehnoloogi ja teiste koolitajatega.
Koolitustingimuste väljaselgitamine (koolitusruum, õpikeskkond, vahendite olemasolu, tehnilised nõuded jmt).
Koolitusplaani koostamine (teemade jaotus, ajakava ja suhtluskanalid). Rätsepakoolituse puhul teeb koolitaja kavandamise etapis täpsema teemade ning õpikeskkonna valiku. Sellest lähtuvalt paneb ta paika ka õpiväljundid, valmistab ette koolituse materjalid ja metoodika (sh hindamine). Baaskoolituse sisu (teemad, materjalid ja metoodika), õpiväljudndid ja õpikeskkond (Moodle) on ette valmistatud ja kõikidele koolitusgrupidele ühesugune.
Koolituse läbiviimine, sh koolituse kodukorra tutvustamine osalejatele.
Koolituse korraldusega seotud dokumentide ettevalmistamine (nt allkirjalehed), koolituse haldamine täienduskoolituste infosüsteemis Juhan ja aruannete koostamine.